Mälestusi sellest, kuidas pandeemiast saab düstoopia

Kuidas kirjutada ulmet aastal, mis on vähemalt mullusest perspektiivist hinnatuna ise läbinisti ulmeline? Üks võimalus on teha ilukirjanduses tegelikkuse osalist taaskasutust, võtta jutustatava loo kausaalseks lähtepunktiks meid peaaegu kogu tänavuse aasta oma haardes hoidnud Covid-19. Eesti kirjanik Marek Tihhonov ongi seda teed pidi läinud: viiruse teise laine harjal ilmus kirjastuse Fantaasia «Orpheuse raamatukogu» sarjas tema lühiromaan «Maailmalõpu päevik», milles kirjeldatud düstoopilised sündmused saavad alguse esimesel koroonakevadel ning kulmineeruvad kaheksa aastat hiljem – ajal, mil Eesti territooriumil on teadaolevalt elus veel umbes-täpselt kaheksa inimest. https://pmo.ee/7139887 #tänane_leht #kultuur